Eratööbüroodest on vahel töökoha leidmisel rohkem abi kui tööturuametist, kel on lisaks töövahendusele terve rida muidki ülesandeid. Samas tasub ka tööbüroodega suheldes olla ettevaatlik. Korralike firmade sekka eksib neidki, kes loodavad kergeusklike pügamisega kiiret tulu teenida.

Hoidu põrandaalustest "firmadest"

Kõige esimene ohumärk ongi see, kui tööd vahendav ettevõte pole ennast registreerinud. Kahtluse korral saab seda kontrollida majandustegevuse registrist. Kui otsinguvormi kirjutatud nime kohta andmeid ei ole, on töövahendaja järelikult ebaseaduslik.

Registreerimata büroodele kehtestab trahvid karistusseadustiku § 372. Selle alusel võib määrata füüsilisele isikule aresti või trahvi kuni 300 trahviühikut ehk 300x60=18 000 krooni, juriidilisele isikule aga trahvi kuni 500 000 krooni.

Tänavu veebruaris oli Eestis registreeritud 140 tööturuteenuste osutajat. Ent mida enam kasvab tööpuudus, seda rohkem leidub ka registreerimata üritajaid.

Vaba töökoha andmed peab saama tasuta

Teiseks keelab tööturuteenuste seadus küsida töövahenduse eest tasu tööotsijalt.

§ 12 lg 2: Eraõiguslik juriidiline isik ja füüsilisest isikust ettevõtja ei tohi nõuda tema poole tööleidmise sooviga pöördunud isikult tasu töövahendusteenuse eest. Töövahendusteenuse eest võib tasu nõuda üksnes tööandjalt või teiselt eraõiguslikult juriidiliselt isikult või füüsilisest isikust ettevõtjalt.

See tähendab, et ka dokumentide vormistamise või konsultatsiooni nime all raha küsida on ebaseaduslik. Töövahenduse eest peavad maksma eelkõige tööd pakkuvad ettevõtted.

Praeguseks on tööturuamet edastanud politseile andmed kahe ettevõtte kohta, kes seadust rikkudes tööotsijailt raha nõudsid. Hiljuti lehtedes kuulutused avaldanud infotelefon on kolmas juhtum. Vaevalt need kasvava tööpuuduse ajal siiski ainsateks jäävad.

Mille eest tohib raha küsida?

Registreeritud ettevõte võib osutada kolme tööturuteenust: töövahendus, karjäärinõustamine ja teavitus tööturu olukorrast. Töövahendus on neist kõige levinum, ülejäänud kahte seni erafirmad väga laialt ei paku. 

Ehkki töövahendus peab olema tasuta, võib tasu nõuda kõikvõimalike täiendavate teenuste eest. Nii korraldavad näiteks välismaiste töökohtade vahendajad tihti ka ööbimist või transporti. Tööportaalid pakuvad aga võimalust oma CVd otsingus esile tõsta või saada täiendavat teavet konkreetse konkursi kulgemise kohta.

Samuti võib töövahendus FIEdele olla tasuline.

Enne välismaale minekut kontrolli tausta

Kui vahendaja sulle head ja paremat kokku lubab, mõtle selle peale, et seekordne majanduskriis ulatub üle ilma. Tööpuudus on mujalgi, mitte üksnes Eestis.

Enne teise riiki tööle minekut tuleb kindlasti kontrollida tööandja tausta internetist. Suur osa pettureid on seda varemgi üritanud, seega võivad varasemad kannatanud sind aegsasti hoiatada.

Kasulik on otsida sobivat töökohta ka Euroopa Liidu ametlikust töövahendusportaalist EURES. Tõsi, kogu infot ei jõuta jooksvalt eesti keelde ümber panna. Seepärast ole valmis selleks, et konkreetse riigi kohta infot otsides suunatakse sind rahvusvahelisse versiooni.

Parem karta kui kahetseda

Kui oled maksnud raha registreeritud tööbüroole, võid esitada ettevõtte vastu nõude alusetu rikastumise sätete alusel võlaõigusseaduses (ptk 52, §§ 1027-1042). Kõik ebaseaduslikud tehingud on tühised ning nende eest saadud tulu tuleb tagastada.

Paraku võtab kohtu vahet käimine hulga raha ja aega. Seepärast on mõistlikum ebaseaduslik tasu algusest peale maksmata jätta. Kui firma rikub seadust tööotsijalt tasu nõudes, pole põhjust uskuda, et ta ka lubatud töökoha vastu annaks.

Loe ka: 
- "Tööotsija kuumliin" lüpsab 100 krooni kõne eest
- Kuus kõige kahtlasemat tööpakkumist