Unistuste tööandja: Pariisi Disneyland värbab Eestiski
Aprillis 1992 avatud Pariisi Disneylandis ei läinud äri algselt sugugi hästi. Lisaks prantsuse kultuuritegelaste ja politiikute avalikule vastumeelsusele ragistasid ameeriklased ka kohalike ametiühingutega. Suuresti just seepärast anti 1995. aastal senisele Euro Disney Resortile uus nimi: Disneyland Paris. Pargi omanik kannab siiski endistviisi nime Euro disney S.C.A.
Lõbustuspargi töö on hooajaline, töötajate hulk kasvab igal suvel umbkaudu poole võrra. Et varustada lõbustusparki tööjõuga, seadis Disneyland üles värbamiskontorid Londonis, Frankfurdis, Amsterdamis ja Pariisis. Vastavalt kokkuleppele Prantsusmaa valitsusega pandi põhirõhk siiski prantslastele.
Keelesõda ja habemetüli
Algusest peale ilmnes vastuolu Ameerika ja Prantsuse töökultuuri vahel, samuti kartsid paljud prantslased ameerikalikkuse sissetungi nende kultuuri. Nii tekitas tuliseid vaidlusi juhtkonna nõue, et kõigil koosolekutel kõneldaks inglise keelt.
Ametiühingud protestisid rangete reeglite vastu, mis piirasid kosmeetika, tätoveeringute ja ehete kasutamist, ent ka vuntside ja habemete kasvatamist. Prantsuse seaduste järgi on nimelt keelatud piirata isiklikku või kollektiivset vabadust, kuni ei tõestata, et need on antud ametis hädavajalikud ning mitte ülemäärased.
Disney teatas vastuseks, et töötajate väljanägemine on oluline osa ettevõtte identiteedist ja mõjutab pikaajalist äriperspektiivi. Euro Disney personalidirektor Thor Degelmann selgitas, et ilma jäikade nõueteta töötajatele ei saaks inimesed lõbustuspargist oodatud elamust.
Raskused sundisid ameeriklasi Euroopaga kohanema
1992. aasta mais teatas ajakiri Hollywood Reporter, et üle 3000 Euro Disney töötaja - ligikaudu veerand kogu tööjõust - oli väidetavalt lahkunud talumatute töötingimuste tõttu. Vastuseks kinnitas ettevõtte juht Robert Fitzpatrick Wall Street Journalile antud intervjuuss, et lahkunuid oli vaid tuhatkond.
Kui selgus, et uue pargi majandustulemused ei vasta kompanii soovidele, tehti teenustes kiiresti mitmesuguseid muudatusi. Üks põhimõttelisemaid uuendusi oli täieliku karkuse nõude tühistamine: ehkki USA Disneylandides ei müüda tilkagi alkoholi, tuldi Euroopas tarbijate soovidele vastu.
Mõneks ajaks külmutati ka lõbustuspargi põhiosa kõrvale Disney filmide teemapargi rajamine. 1995. aastal toimus nimevahetus, püstitati rida uusi atraktsioone ning muutuste aasta lõpetati esimese kasumiga, milleks oli tagasihoidlik 22,8 miljonit USA dollarit. Sellest saati on rammusad aastad vaheldunud lahjadega, 2007. aastal oli ettevõttel 2 miljardi dollari jagu võlgu.
60 000 külastajat, 56 000 töökohta
Pariisi Disneyland on üks Euroopa suurimaid turismiatraktsioone, mida külastab aastas üle 15 miljoni inimese. Elavaim hooaeg on loomulikult suvi. Keskmisel suvepäeval on pargis 50 000-60 000 külastajat, parematel päevadel kuni 70 000. 1995. aasta lihavõtteil kasvas see number suisa üle 90 000.
Lõbustuspargis on 14 500 töötajat, neist 9500 alalist. Firma on Seine-et-Marne'i piirkonna suurim tööandja. Otseselt või kaudselt annab Disneyland Prantsusmaal tööd 56 000 inimesele.
Pargikompleks asub suuremalt jaolt Chessy kommuunis, 32 kilomeetri kaugusel Pariisist. Sellesse kuuluvad kaks teemaparki, müügi-, toitlustus- ja lõbustusalad ning seitse Disney omanduses olevat hotelli. Filmide teemaline Walt Disney Studios Park avati 2002. aastal, selles on näiteks ka Kariibi mere piraatide atraktsioon - väidetavalt kaks korda pikem kui teistes Disney parkides.
Milline on töötajate igapäevaelu?
Veel mõne aasta eest kippusid näitlejahakatised Disney tööpakkumiste peale nina kirtsutama, ent nüüdseks on lõbustuspargi maine oluliselt paranenud.
Kõik pargi töötajad peavad kandma rinnas nimesilte. Juhul, kui silt õnnestub ära kaotada, tuleb sellele oma raha eest asendus osta. Ei maksa ehmatada, kui keegi rinnas ripub silt sootuks võõra nimega: tõenäoliselt ei raatsi ta uut osta ning laenas sildi sõbralikult kolleegilt.
Enamik Disney lõbustusparke on töötajate rõivastuse suhtes üsna ranged. Põhjenduseks selgitatakse, et külastajatega suhtlevad kostüümides klienditeenindajad on sisuliselt näitlejad, kes peavad oma rolli täielikult omaks võtma. Prantsuse seadused ei luba siiski tööandjail töötajate rõivastusele sama karme reegleid seada kui ameerikas, seepärast suhtutakse sellesse Pariisi Disneylandis kuuldavasti mõnevõrra leebemalt.
Värbamistuur reisib läbi poole Euroopa
Täna Rahvusraamatukogus toimunud Pariisi Disneylandi infopäevale kogunes üle 300 tööotsija. Eestis toimunud üritus on aga vaid osa kuuajalisest värbamistuurist, mis algas 1. veebruaril Soomes turu linnas, läbib lisaks Eestile veel Rootsi, Leedu, Hispaania, ja Itaalia ning lõpeb 1.-3. märtsil Ungaris. Balti riikidest loodetakse saada vähemalt 200 töötajat.
Töökohti pakutakse nii klienditeeninduses, müügis ja toitlustuses kui ka administratsioonis (turundus, õigus, kommunikatsioon, personalitöö jms).
Kandidaat peab olema vähemalt 18aastane, rääkima vabalt prantsuse või inglise keelt ja olema hea meeskonnatöötaja. Kontoritöötajailt nõutakse ka erialast haridust ning töökogemust.
Omalt poolt pakub ettevõte multikultuurset ja väljakutsuvat keskkonda, kus saab nii õppida kui ka karjääri teha. Soovijatele pakub firma majutust lõbustuspargi lähedal.
Kes soovib tööintervjuud Pariisi Disneylandi personalitöötajaga, peab eelnevalt registreeruma veebilehel www.disneylandparis-casting.com. Pariisi Disneylandi personalidirektor Jean-Noel Thiollier soovitab kandidaatidel postitada samas ka oma CV.
Kokku soovib Disneyland sõlmida üle 2000 hooajalise lepingu, vähemalt 200 töötajat loodetakse leida Balti riikidest. Disneylandi Euroopa haru erineb Ameerika omast selle poolest, et eelistab püsitöötajaid ajutistele. Sellega kooskõlas pakub Pariisi Disneyland ka seekord huvilistele pärast hooaja lõppu püsivat tööd.
Lähemat infot leiab aadressidelt http://corporate.disneylandparis.com
ja http://disneylandparis-casting.com.
Allikad: Disneyland Paris, Wikipedia, Fun Facts of Disneyland Paris, Guardian
lisa kommentaar
| Kuumimate tööpakkumiste edetabel | 08.03.2010 |
| Töötukassa vabade töökohtade edetabel | 06.03.2010 |
| Kuumimate tööpakkumiste edetabel | 01.03.2010 |
| Töötukassa vabade töökohtade edetabel | 26.02.2010 |
| Kuumimate tööpakkumiste edetabel | 22.02.2010 |
| Eesti tööpuuduse kaart: 4. märts 2010 (3) | 06.03.2010 |
| Halb töökoht jätab töötaja vaesuselõksu (6) | 04.03.2010 |
| Eesti Pank: põdur tööturg hoiab hinnad vaos | 03.03.2010 |
| Eesti tööpuuduse kaart: 25. veebruar 2010 | 26.02.2010 |
| Eesti tööpuuduse kaart: 18. veebruar 2010 | 19.02.2010 |
| Personalitöö kutseeksamitele saab registreeruda 9. novembrini | 07.10.2009 |
| Signe Kaurson: Palka kärpida tasub vaid lühiajaliselt | 22.09.2009 |
| Milvi Tepp: ärge kärpige palku, laske parem lahti! (9) | 18.09.2009 |
| Mis saab Eesti palkadest? (3) | 17.09.2009 |
| Kogu tõde tasustamisest | 14.09.2009 |
| Lennujuht Taavi Kullerkupp: Seda tööd koju kaasa ei võta | 03.02.2010 |
| Mis saab kohvipausidest? (3) | 30.12.2009 |
| „Eestlane ei viitsi parema elu nimel midagi teha“ (32) | 28.12.2009 |
| Eestis pole kollektiivlepingud populaarsed (2) | 23.12.2009 |
| Lasteaednikud lähevad kohtusse | 22.12.2009 |
| Koduremondiga tööpuuduse vastu? (1) | 02.03.2010 |
| Kas peaminister tohib töötajate peale karjuda? (3) | 25.02.2010 |
| McDonald's maksab juustutüki pärast vallandatud töötajale kahjutasu (7) | 23.02.2010 |
| Palgalisa tervislike eluviiside eest (7) | 23.02.2010 |
| 60 töökohta politseis taotleb 20 000 huvilist (5) | 16.02.2010 |
| Teabepäevad toetustest tööstusettevõttele | 27.01.2010 |
| Sotsiaalministeerium teavitas tööandjaid tööturuteenustest | 15.01.2010 |
| Tööandja ei tohi unustada pensioni II samba makset | 12.01.2010 |
| Konkurss sotsiaalsete töökohtade loomise toetuse taotluste esitamiseks | 07.01.2010 |
| Uus asi: Video-CV | 15.12.2009 |
| Kuidas võidelda CV-spämmi vastu? (2) | 09.12.2009 |
| Ekspressjob jagab tööotsijatele karjääriraamatuid | 04.11.2009 |
| Tõime töökuulutused Twitterisse! (1) | 22.10.2009 |
| Tasuta tee unistuste töökohani | 06.10.2009 |
| Ontlik CV mõjub konkursil nagu rusikas silmaauku | 15.06.2009 |



