Töökohtade arv kasvab 2020. aastaks 7 miljoni võrra, jäädes usutavasti 80 miljoni kanti. Kõige kiiremini kasvavad pakkumised tippjuhtimises ja tehnikaaladel.

Kõige enam lõikavad tööturu muutustest kasu kõrgelt kvalifitseeritud töötajad. Ent Euroopa majandus vajab jätkuvalt ka laias valikus oskusi kesktasemel - eriti neid, mida pakutakse kutsehariduses ja koolitustel.

Mittefüüsilise oskustöö tegijate arv ei kasva oluliselt, ent selle rühma sees leiavad aset suured strukturaalsed muutused. Nii langeb näiteks kontoriametnike arv Euroopas eeldatavasti umbes miljoni võrra, samas kasvab nõudlus töötajate järele sellistel aladel nagu müük, turvalisus, toitlustus ja sotsiaalhoolekanne ligikaudu kahe miljoni võrra.

Oskusteskaala alumises otsas kerkib nõudlus lihttööde järele umbes kahe miljoni töökoha jagu. Seevastu kaob ligi neli miljonit füüsilist oskustööd nõudvat töökohta. Paljud neist ametikohtadest muutuvad ülearusteks uute tehnoloogiate tõttu. Muutused tekitavad ohu, et tööturg polariseerub, pakkudes rohkem võimalusi skaala äärtes, ent jättes keskpaiga lagedaks.

Cedefopi hinnangul peab Euroopa Liit tagama, et tema kodanikud omandaksid õiged oskused, ettevõtted kasutaksid ära oma töötajate kogu potentsiaali ning töötajaid julgustataks ennast täiendama kogu tööelu vältel.

Konverentsi kohta saab lähemalt lugeda siin, ingliskeelne lühikokkuvõte uuringu tulemustest on siin.